Estoni - Estonian

Tavapärase elukoha test ja elukohana kasutamise õigus

Teema keerukuse, seaduse tõlgendamise ja Euroopa ning rahvusvaheliste kohtuotsuste sageduse tõttu, eriti osas, mis puudutab elukohana kasutamise õigust, tuleb enamikel juhtudel otsida asjatundjate nõu.

Käesolev artikkel püüab põgusalt selgitada:

Mis on tavapärase elukoha test?

Mis on elukohana kasutamise õigus?

Keda see mõjutab?

Milliseid toetusi see mõjutab?

Tavapärase elukoha test

(HRT – Habitual Residence Test)

1980ndate aastate lõpul hakkas Ühendkuningriigi (UK – United Kingdom) sotsiaalhoolekande süsteemi, nn „soodustusturismi“ märgatava külgetõmbejõu pärast muretsev briti valitsus otsima ennetavaid meetmeid, mis aitaks vähendada toetuse taotlemist välismaalt Ühendkuningriiki sisserändajate poolt.

1994. a pandi seetõttu alus uuele seadusandlusele, mida peeti võimalikuks ennetavaks meetmeks.

Uut seadusandlust nimetati tavapärase elukoha testiks (HRT).

HRT kehtib võrdselt nii brittidele kui mittebrittidele.

Seadusandluse põhiolemuseks on see, et kõik Ühendkuningriiki sisserändajad, kes soovivad taotleda sotsiaalhoolekande toetust, peavad näitama, et nende elukohaks on Ühendkuningriik. Testi tegelik määratlus aga puudub.

Testi läbimine

HRT testi edukaks läbimiseks peavad taotlejad tuvastama, et:

Nad on vabatahtlikult Ühendkuningriigis
Nad elavad alaliselt Ühendkuningriigis
Neil on plaanis Ühendkuningriiki paikseks jääda
Nad on elanud Ühendkuningriigis piisavalt pika ajaperioodi vältel

Juhul kui toetustaotlused jäävad rahuldamata HRT testist läbikukkumise tõttu, võtavad tribunalid ja rahvuskohtud otsustamise aluseks iga juhtumi üksikasjalised tingimused. Millega peetakse silmas iga juhtumi asjaolusid ja nimetatud asjaolude seost ülaltoodud nelja põhiteguriga.

Selle tulemusena pannakse alus pretsedendiõiguse (kohtute otsused) põhiosale. Sõltuvalt iga juhtumi üksikasjadest otsustatakse, millisel etapil võib taotlejat pidada testi edukalt läbinuks.

Näiteks üheks põhiteguriks on piisavalt pikk ajaperiood. See on tegelik ajaperiood, mille vältel taotleja on Ühendkuningriigis viibinud. Sotsiaalhoolduse erivolinik on määratlenud selle perioodi võimalikuks kestuseks ühe kuni kolme kuu pikkuse elamise Ühendkuningriigis.

Kuid see pole veel lõplik. Näib, et lõppotsuse aluseks on üldpilt sõltuvalt kõigi nelja põhiteguri omavahelistest seostest.

Millest lähtuvalt võib väita, et isiku määratlemine Ühendkuningriigi elanikuks või mitte sõltub eelkõige faktidest. Arvesse võetakse iga eraldi juhtumi fakte ja nende seotust nelja põhiteguriga.

HRT on olnud piisavalt tõhus meede takistamaks toetuse taotlemist lühikese ajaperioodi vältel Ühendkuningriigis viibivate inimeste poolt.

Vaatamata sellele polnud HRT tõhus nende elanike peatamiseks, kes taotlesid toetust kogu oma pikaajalise Ühendkuningriigis viibimise jooksul. Seega pani briti valitsus 2004. a mais aluse elukohana kasutamise õigusele.

Elukohana kasutamise õigus (R2R – Right to Reside)

Enne 1. maid 2004. a kuulusid Euroopa Liidu (EL) koosseisu järgnevad rahvused:

Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Iiri Vabariik, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Lisaks ülaltoodule on Island, Lihtenstein ja Norra Euroopa Majanduspiirkonna (EMP), kuid mitte EL liikmed ja 1. juunist 2002. a kuulub EL koosseisu ka Šveits, kes ei ole aga EMP liikmesriik.

1. mail 2004. a liitus EL-ga kümme (10) uut riiki. Neid kutsutakse „Siirderiikideks“.

Võib öelda, et toetusele pretendeerimisest lähtudes (vaata all) moodustavad 2004. a siirderiigid kaks eraldiseisvat gruppi:

A2 rahvused: Malta ja Küpros.

A8 rahvused: Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariik.

1. jaanuaril 2007. a ühinesid EL-ga ka Rumeenia ja Bulgaaria. Toetusele pretendeerimise seisukohast võetuna kuuluvad need riigid A8 rahvuste hulka. Neid kutsutakse tihti A2 rahvusteks, mis on mõnevõrra segadust tekitav. Käesolevas artiklis viitame lihtsustamise huvides Maltale ja Küprosele kui A2 rahvustele.

Ühendkuningriigi valitsus kohtleb toetustaotlusi silmas pidades A2 kodanikke suurema eelistusega kui A8 ja Rumeenia ning Bulgaaria kodanikke.

Kõik ülaltoodud rahvuste esindajad omavad õigust vabalt liikmesriikide vahel liikuda. Kuid nagu allpool on ära toodud, vaatamata sellele, et A8 kodanikel on õigus töö otsimise eesmärgil Ühendkuningriiki kolida, peavad nad oma töö erinevalt EL kodanikest „registreerima“ ja rumeenlased ning bulgaarlased peavad olema „volitatud“ töölised.

Kuna Ühendkuningriigi valitus jõudis arusaamisele, et HRT-st üksi ei piisa selleks, et vältida toetuste taotlemist, tehti seadusandlusele täiendus ja lisati elukohana kasutamise õiguse test, mida hakati rakendama alates 1. maist 2004. a.

Selle tulemusena täiendati seadusandlusele tehtud täienduste elluviimise tagamiseks kõiki sissetulekupõhise toetuse eeskirju.

Seega, alates 1. maist 2004 a. ei ole Ühendkuningriigi, Iiri Vabariigi ega ühise reisipiirkonna elanikuks keegi, kellel puudub elukohana kasutamise õigus.

Ühise reisipiirkonna moodustavad Kanalisaared ja Mani saar.

See tähendab, et isikut, kes ei ole ‘tavapäraselt elutsev’, kirjeldatakse kui „isikut välismaalt“ (person from abroad – PFA). PFA-del puudub igasugune võimalus toetust taotleda.

Mida elukohana kasutamise õigus endast tegelikult kujutab?

Erinevalt HRT-st, mis hõlmab nii britte kui mittebritte, puudutab elukohana kasutamise õigus peamiselt EL ja EMP kodanikke.

Elukohana kasutamise õigus on lihtsalt nõudmine, mis kohustab isikut tõestama, et neil on õigus (vastavalt seadusele) Ühendkuningriigis elada.

Mitte igaühel pole õigust Ühendkuningriigis elada. 1971. a immigratsiooniseadus määrab ära, et ainult eluasemeõigusega isikutel (briti kodanikel) on õigus elada ning vabalt maale ja maalt välja reisida. Kõik teised vajavad selleks luba. Millest tuleneb, et isikud, kes vajavad Ühendkuningriiki sissesõiduks või seal viibimiseks luba ja kes nimetatud luba ei oma, on maal ebaseaduslikult.

EL liikmestaatus tagab mõnedele Euroopa kodanikele samuti õiguse ilma loata Ühendkuningriiki siseneda ja paigale jääda. 1988. a immigratsiooniseaduse 7. paragrahvi alusel ei ole sissepääsu- ega paigalejäämise luba vajalik juhul, kui isikul on selleks õigus „tänu jõustatavale ühenduse õigusele või mistahes 1972 a. Euroopa ühenduste seaduse 2(2) rubriigi sätetele.“

Ükski EMP kodanik ei vaja luba Ühendkuningriiki sisenemiseks – 2006 a. immigratsiooni (EMP) eeskirjade 11. eeskiri. Samas aga puudub võrdväärne säte, mis lubaks EMP kodanikel määramata ajaks Ühendkuningriiki paigale jääda. Juhul kui need isikud ei leia sobivat jõustatavat ühenduse õigust, peavad nad Ühendkuningriiki jäämiseks luba taotlema. Nimetatud loa puudumisel on nende kohalviibimine ebaseaduslik.

See tähendab, et neil puudub faktiline õigus Ühendkuningriigis viibimiseks, kuigi nende väljasaatmine on väga ebatõenäoline. Niisiis, kui neil puudub õigus kohale jääda, puudub neil ka elukohana kasutamise õigus. Kui neil puudub elukohana kasutamise õigus, on teatud toetuste taotlemine võimatu.

Kuna valdav osa jõustatavaist ühenduse õigustest on seotud majanduslikult aktiivsete isikutega, on elukohana kasutamise õiguse test tõhus ja efektiivne moodus takistamaks paljude majanduslikult passiivsete isikute ligipääsu toetustele.

Milliseid toetusi see mõjutab?

Mõjutatud on vaid alltoodud toetused:

Nii elukohana kasutamise õiguse kui tavapärase elukoha test:

pensionihüvitis
tulutoetus
tööotsija tulupõhine toetus
eluasemetoetus
eluasememaksu soodustus

Ainultelukohana kasutamise õiguse test:

lastepõhine maksusoodustus
lapsetoetus

Üheks toetusõiguse tuvastamise viisiks on kõigepealt kindlaks määrata taotleja vabastatus nii HRT-st kui ka R2R-st. Juhul kui taotlejal vabastus puudub, tuleb jätkata nende tavapärase elukoha tuvastamisega ning peale seda elukohana kasutamise õiguse olemasolu kindlakstegemisega.

Kes on vabastatud?

1- EL töölised (välja arvatud A8 või Rumeenia & Bulgaaria kodanikud – vaata alljärgnevat punkti 2):

Töölised on mõlemast testist vabastatud ja võivad taotleda kõiki tööga seotud toetusi (nt eluasemetoetus; eluasememaksu sodustus, lapsetoetus, lastepõhine maksusoodustus, tööpõhine maksuvähendus jne) eeldusel, et õiguspärased tingimused on täidetud.

Töölise määratluse kindlakstegemiseks, vajalike töötundide arvu väljaselgitamiseks või töö- ja pensioniameti (Department of Work and Pension – DWP) poolt töötaja staatuse tuvastamiseks esitatavate küsimuste kohta teabe saamiseks on soovitav otsida õigusabi, kuna enamus selgitusi põhineb Euroopa Kohtu (European Court of Justice – ECJ) otsustel.

2-A8 registreeritud töölised:

A8 kodanikud peavad oma töökoha tööandjate juures ja siseministeeriumis registreerima. Uuel töökohal alustamise puhul tuleb registreerimist korrata. Registreerimistasu on ühekordne ja see tuleb maksta enne esimesel töökohal alustamist. Registreeritud tööd tuleb katkestamata jätkata 12 kuu kestel (maha arvatud 30-päevane armuaeg).

Rumeenia ja Bulgaaria kodanikud peavad omama „volitatud töölise“ staatust 12 kuud.

Töötamise jooksul (ja töölisena arvel olemise ajal) võivad nad tööpõhist toetust taotleda. Juhul kui töö katkestatakse esimese 12 kuu jooksul, peatuvad kõik tööpõhised toetused.

Siiski, mõned A8 kodanikud (sarnased tingimused kehtivad Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele) võivad registreerumisest hoiduda juhul kui:

Neil oli kas sissesõidu või kohalejäämise luba 30. aprillil, 2004. a, milles puudusid töötamist piiravad tingimused
Nad töötasid seaduslikult enne 30. aprilli, 2004 a 12 kuud ilma katkestusteta*, kas enne või pärast seda kuupäeva
Nad on A8 kodanikud, kes on alates 30. aprillist, 2004 a ilma katkestusteta* 12 kuud töötanud
Nad on lähetatud töötajad
Nad on EMP kodaniku pereliikmed

3- Üksikettevõtjad, kaasa arvatud A8 kodanikud:

Nad võivad taotleda kõik tööpõhiseid toetusi. Üksikettevõtja peaks end maksuametis registreerima. Mõningatel juhtudel võib DMP isiku üksikettevõtjaks olemise kahtluse alla panna. Selles olukorras tuleks õigusabi otsida.

4- Töölise seisundi säilitamine:

See valdkond seaduses on keeruline.

30. aprillil, 2006 a pandi alus uuele Euroopa direktiivile, mis lükkas ümber peaaegu kõik eelnevad EL direktiivid ja eeskirjad. Enamus töölise seisundit puudutavad pretsedendiõigused, millede aluseks olid varasemad direktiivid ja eeskirjad, võivad osutuda mittekehtivaks.

Direktiivi tuntakse nimetuse all EÜ elukoha direktiiv 2004/38. See on üle võetud Ühendkuningriigi sise-eeskirjadesse, nimelt sotsiaalkindlustuse täienduse 2006. a eeskirjadesse (välismaalt sissesõitvad isikud) ja 2006. a immigratsioonieeskirjadesse (Euroopa majanduspiirkond). Kõik need õigusaktid on interneti vahendusel kättesaadavad.

Järgides 2004/38 direktiivi sissejuhatust, võib taotlejatel olla õigus toetusele (tuvastades, et nad on töölise seisundit alal hoidnud) ka siis, kui nad ei tööta haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel; on vabatahtlikult või tahtmatult töökoha kaotanud; on töötanud aastast pikema või lühema ajaperioodi vältel, või on olnud seotud kindlaksmääratud lepinguga, mille tähtaeg on lõpule jõudnud. Asjatundja nõu on antud olukorras vajalik selleks, et korrektselt välja selgitada õigus võimalikele toetustele.

5- Pereliikmed:

Tööliste, üksikettevõtjate ja nende isikute, kes on oma töölise või üksikettevõtja staatust alal hoidnud, pereliikmed on HRT-st ja R2R-st vabastatud. Pereõigused on sõltuva olemusega, mistõttu tuleb esmajärjekorras välja selgitada pädev isik.

Näide:

Ühte ülalnimetatud gruppi kuuluva isiku 20-aastane tütar taotleb lapsetoetust. See taotlus tuleks rahuldada, sest kui isal on õigus elukohale, on ka tütrel selleks õigus.

Pereliikmed on:

Abikaasa või seaduslik kaaslane;

Pädeva isiku või tema abikaasa / seadusliku kaaslase järeltulijad, kes pole veel 21-aastased või kes on nende poolt ülalpeetavad;

Pädeva isiku või tema abikaasa / seadusliku kaaslase poolt ülalpeetavad tõusvas liinis lähisugulased, nt vanemad või vanavanemad.

Partnerid; juhul kui on võimalik tuvastada pikaajaline ja stabiilne suhe.

Lisaks ülaltoodule võivad elukohaõigust omada ka mõned kaugemad sugulased, kes on olnud pädeva isiku (st tööline või üksikettevõtja või töölise staatuse säilitanud isik või üksikettevõtja) ülalpidamisel ja on jätkuvalt ülalpidamisel, kuid sellised taotlused rahuldatakse ainult kindlatel tingimustel. Siinkohal on soovitav õigusnõu otsida.

6- Isikud, kellel on õigus alalisele elukohale:

Isikul, kes on 5 aastat „seaduslikult“ Ühendkuningriigis elanud, on õigus alalisele elukohale. Terminit „seaduslikult“ ei ole EL direktiivis määratletud ja sise-eeskirjade alusel on see elamine „vastavuses eeskirjadega“ 5-aastase katkematu perioodi vältel. See kehtib ka mitte-EL pereliikmetele, kes on 5 aastat eeskirjadele vastavalt elanud.

Eemalolek on õigustatud tingimusel kui:

Ühendkuningriigist eemaloleku kestuseks on 6 kuud või vähem aastase perioodi vältel
Ühendkuningriigist eemaloleku põhjuseks on kohustuslik sõjaväeteenistus
Kuni üheaastase katkematu eemaloleku põhjuseks on kas rasedus või sünnitamine, tõsine haigus, õpingud, erialane väljaõpe või välisametikohale määramine.

Näide: X, Saksa kodanik, saabub Ühendkuningriiki 2002. a. Ta on 5 aastat katkematult tööd teinud või üksikettevõtjana töötanud. 2008. a taotleb ta alalist elamisluba. Kuna ta on 5 aastat Ühendkuningriigis „seaduslikult“ töötanud [st ta on olnud tööline, mitte viisaomanik ega keegi, kes vajab Ühendkuningriigis viibimiseks luba], siis tuleks talle vastavalt 2000. a (Euroopa majanduspiirkonna) immigratsioonieeskirjadele anda alaline elamisluba ja sellest lähtuvalt takistamatu õigus toetuste taotlemiseks.

Sellest lähtuvalt on väga ebatõenäoline, et isikut, kes on elanud Ühendkuningriigis ja saanud suurema osa 5-aastasest sealviibimise ajast (võimalik, et üleminekukaitse vahendusel) tulutoetust või tööotsija toetust võetakse alalise elamisloa taotlemisel arvesse.

See on keeruline küsimus ja eeldab õigusabi taotlemist.

Kui ei vabastata?

Esiteks tuleb selgeks teha, kas taotleja on Ühendkuningriigi tavapärane elanik. Määratluse leiate eespoolt.

Mõned isikud on vabastatud (vaata eespool) ja mõned isikud läbivad testi automaatselt juhul, kui nad on:

A8 töölised, kes on 12 kuud registreeritud töökohal töötanud
Iseseisvad isikud

Kõik teised, kaasaarvatud Ühendkuningriiki naasvad briti kodanikud, peavad testi läbima.

Peale HRT testi läbimist peavad taotlejad tuvastama oma elukohana kasutamise õiguse.

Kes pääsevad automaatselt elukohana kasutamise õiguse testist läbi?

Briti kodanikud, kes naasevad Ühendkuningriiki väljastpoolt ühist reisipiirkonda

Ühise reisipiirkonna kodanikud, kes saabuvad Ühendkuningriiki väljastpoolt ühist reisipiirkonda

A8 töölised, kes on 12 kuud registreeritud töökohal töötanud

EMP tööotsijad, kes taotlevad tööotsija toetust (mitte A8)

Tudengid

Iseseisvad isikud

Teenuseosutajad (sama, mis üksikettevõtja, kuid tähtajaline)

Kuid pange tähele, et näiteks tudeng, kes küll automaatselt testist läbi pääseb, ei pruugi omada õigust taotleda testis nimetatud toetusi.

See on tingitud nõudlusest esitada avaldus enese ülalpidamisvõimest. Sellises olukorras (nt tudeng on sunnitud tänu rasestumisele õpingud katkestama ja tulutoetust taotlema) võib kasu olla ainult seaduse Euroopalikust tõlgendusest (Euroopa kohtu otsused). Tuleks otsida õigusabi.

Mis saab juhul, kui elukohana kasutamise õiguse testi automaatselt ei läbita?

2006. a 30. aprilli direktiiv 38/2004/EEC sätestab kolm võimalikku ajaperioodi, mille jooksul võib omada elukohana kasutamise õigust; kuni kolm kuud, ajaperiood kolmest kuust kuni viie aastani ja pikem kui viis aastat. Elamisluba (peale 5-aastast elukohana kasutamist) on juba ülalpool käsitletud.

(a)- Esimesed kolm kuud:

Tööotsija
Tööline
A8 registreeritud tööline
Üksikettevõtjad
Iseseisvad isikud, kaasaarvatud tudengid
Ülalnimetatute pereliikmed

Tööotsijatel (mitte A8, Rumeenia ja Bulgaaria kodanikud – nad võivad peale 12-kuulist registreeritud või volitatud töökohal töötamist taotleda vastavat tööotsija toetust) lubatakse esimese kolme kuu jooksul taotleda tööotsija toetust. Sellegipoolest ei tähenda see, et neid pole võimalik tabada tavapärase elukoha testi abil (vaata ülal).

(b)-kolme kuu ja viie aasta vaheline periood:

Toetuse taotlemiseks peab taotleja olema „pädev isik“

Pädevad isikud on:

Tööotsijad (taas; A8 & Rumeenia – Bulgaaria kodanikud peale 12-kuulist töötamist registreeritud või volitatud töökohas)
Töölised
A8 registreeritud töölised
Üksikettevõtjad
Iseseisvad isikud, kaasaarvatud tudengid
Ülalnimetatute pereliikmed

Mõned olulised punktid:

1- EL kodanikud võivad taotleda tööotsija toetust (Jobseekers Allowance - JSA) senikaua, kuni taotlejad on suutelised tõestama, et nad on tõsiselt ja efektiivselt tööotsinguil. Seda aga tingimusel, nagu ülalpool ära toodud, et nad on läbinud HRT-i.

2- A8 või Rumeenia/Bulgaaria kodanikud (väljaarvatud kaitsealused juhud – vaata ülal) peaksid lõpetama 12-kuupikkuse katkestamata (maha arvatud 30 päevane armuaeg) töö vastavalt kas registreeritud või volitatud töökohal enne, kui neil on õigust taotleda tööotsija toetust või muud toetust, mille aluseks on töölise staatuse säilitamine.

3- Juhul kui EL kodanik on mõlemast testist vabastatud (vaata ülaltoodud nimistut) või läbib elukohana kasutamise õiguse testi, laieneb elukohana kasutamise õigus ja sellest tulenevad toetuse taotlemise õigused ka ta abikaasale, seaduslikule kaaslasele, nende alla 21-aastastele lastele ja nende otsestele esivanematele, kaasaarvatud mõned kaugemad pereliikmed.

4- Üksikvanematest EL kodanikele tulutoetust ei maksta.

5- Tulutoetust võidakse maksta ajutiselt tingimusel, et taotleja on säilitanud oma töölise staatuse haiguse või tööõnnetuse tõttu. Selles osas tuleks õigusabi otsida.

6- EL kodanikud (kaasaarvatud A8 ja Rumeenia/Bulgaaria kodanikud) võivad taotleda kõiki tööpõhiseid toetusi tingimusel, et nad suudavad tuvastada, et nad on „töölised“ või „üksikettevõtjad“. A8 ja Rumeenia/Bulgaaria kodanikud võivad saada nimetatud toetust ka töötamise ajal, kuid juhul kui nad peaksid töötamise katkestama 12 kohustusliku registreeritud/volitatud töökuu jooksul, peatatakse toetus ja kuna neil pole õigust taotleda tööotsija toetust, ei maksta neile ka ühtegi sellega seotud toetust, nagu näiteks lastepõhist maksesoodustust või eluasemetoetust.

7- Mõnedele EL kodanikele (nt üksikvanemad) võidi üleminekuperioodil tulutoetust maksta enne seda, kui uus elukohana kasutamise õiguse säte 2004. a jõustus. Üleminekuperioodi kaitse lõppeb juhul, kui õigus toetusele, kaasaarvatud vahenditepõhised testitavad toetused, lõppeb. Otsige palun õigusabi.

8- Mõnedele EL kodanikele võidi maksta üksikvanema tulutoetust kuna nad olid peamised perekonna hooldajad. Mis tähendab, et nad võisid aluseks võtta EÜ eeskirja 1612/68 ja selle Euroopa kohtupoolse tõlgenduse vastavalt Baumbasti kohtuasja puhul langetatud otsusele, viidates, et nende lastel on õigus Ühendkuningriigis elada tänu nende õigusele kohalikule haridusele, millest lähtuvalt on samad õigused ka nende peamisel hooldajal. Viimasel ajal on Ühendkuningriigi sotsiaalhoolduse erivolinik seadust teisiti tõlgendanud ja selle tulemuseks võib olla, et taotlejad ei saa enam samu argumente kasutada nagu varem. Otsige palun õigusabi.

9- Palun pange tähele, et muud toetused, nagu näiteks eluasemepõhine invaliidsustoetus, osavõtutoetus, hooldajatoetus ja kõik kaasaaitavad toetused (riiklike kindlustusmaksete alusel) nagu näiteks töövõimetustoetus, ei saa HRT ega R2R poolt tuvastatud. Oluline on kindlaks määrata, kas EL kodanikul on õigus ülaltoodud toetustele nagu näiteks kohustuslikule haigustasule, kohustuslikule rasedustasule või rasedustoetusele. Vaata alltoodud punkti 10.

10- Palun pange samuti tähele, et EÜ eeskiri 1408/71 võimaldab teises liikmesriigis tehtavaid riiklikke kindlustusmakse liita eesmärgiga omada õigust maksetoetustele (nt töövõimetustoetus) Ühendkuningriigis.

11- Samuti on kehtiv elukohana kasutamise õigus pädeva isiku pereliikmetele (vaata ülaltoodud selgitust) peale surma või lahutust, abielu lõpetamist või tühistamist, sõltuvalt pereliikme kuulumisest või mittekuulumisest EL kodanike hulka. EL kodanikest ja mittekodanikest pereliikmetele kehtivad erinevad reeglid. Vastavad sätted on võimalik leida direktiivist 2004/38 ja Ühendkuningriigi 2006. a immigratsioonieeskirjade (EMP) sätetest. Otsige palun õigusabi.

12- Tihtipeale juhtub, et tööotsija, kes taotleb tööotsijatoetust ja saab sellega seoses ka eluasemetoetust ja kui vaja, ka lastetoetust, lastepõhist maksusoodustust jne, haigestub. Tihti soovitatakse sel juhul taotleda tulutoetust. Taotlejad taotlevad sageli tulutoetust kuna neile soovitatakse seda lähtudes sellest, et nad on üksikvanemad (see on üheks tingimuseks, et Ühendkuningriigis tulutoetust saada). SEE POLE ÕIGE NÕUANNE ja selle tulemusena võib kaotada kõik olemasolevad toetused.

See artikkel on kokkuvõte tavapärase elukoha testist ja elukohana kasutamise õigusest.

Neid teemasid hõlmavad seadused, eriti need, mis tegelevad elukohana kasutamise õigusega, vahetuvad kiirelt. See on tingitud siseriiklike ja Euroopa kohtute seadusandluse sagedasest ja erinevast tõlgendusest.

Lähtudes teema keerukusest on soovitav otsida asjatundlikku õigusabi, et tuvastada kuidas need testid teid või teie kliente mõjutavad.

Essie Rashidschi

Toetusteenuse spetsialist

London Advice Services Alliance

Veebruar, 2008